Bakalaureuseõpe
Lavakunsti erialal bakalaureuseõppes on võimalik õppida näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundadel. Bakalaureuseõpe on nelja-aastane (240 EAP) ja üliõpilasi võetakse vastu eestikeelsesse päevasesse õppesse.
Lavakunsti osakonna teatriõppe eripära on kursusepõhine õppetöö, mis hõlmab palju individuaalset lähenemist ning pakub üliõpilasele oma potentsiaali avamiseks toetavat loomingulist keskkonda. Kursuse tööd suunavad kursusejuhendajad, kes on ka peamised erialaõppejõud ning kelle juhtimisel on iga kursuse õpe omanäoline. Kursusejuhendaja kutsel töötavad kursusega ka erinevad lavastajad, dramaturgid ja näitlejad nii Eestist kui ka välismaalt. Nende kaudu saavad üliõpilased osa mitmesugustest teatrilaadidest ja -stiilidest.
Teatriõppe hulka kuulub ka osalemine üliõpilasvahetustes välismaa teatrikoolides ning koostöölavastuste loomine Eesti professionaalsetes teatrites. Tugevate teatrialaste oskuste ja teadmiste kõrval annab lavakunsti eriala bakalaureuseõpe laiapõhjalise humanitaarhariduse.
Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub igal teisel aastal, lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele igal neljandal aastal.
Järgmised bakalaureusevastuvõtud:
- 2026 – Näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund, dramaturgi õppesuund
- 2028 – Näitleja õppesuund
Näitleja õppesuund
Näitleja õppesuuna eesmärk on pakkuda näitlejaeeldustega üliõpilastele põhjalikku erialast ettevalmistust tööks professionaalses teatris ja etenduskunstide erinevates vormides. Õppe keskmes on narratiivil põhinev psühholoogiline teater, millest liigutakse edasi ka alternatiivsete teatrivormideni. Näitleja suuna üliõpilased õpivad koos lavastaja- ja dramaturgitudengitega. Nelja-aastane õpe lõppeb näitlejatöödega kursuse bakalaureuselavastustes professionaalsetes teatrites.
Lavastaja õppesuund
Lavastaja õppesuuna eesmärk on anda võimalikult mitmekülgsed oskused ja piisavalt lai üldkultuuriline taust lavastuslike visioonide elluviimiseks. Nii teooria kui ka praktika kaudu õpetatakse erinevaid meetodeid ja tehnikaid näitlejate juhendamiseks ja inspireerimiseks, dramaturgi ja kunstnikuga töötamiseks ning lavastusprotsessi juhtimiseks. Õppe põhiliin on narratiivil põhinev psühholoogiline teater, millest liigutakse edasi ka alternatiivsete teatrivormideni. Lavastajaõpe on tihedalt põimitud näitlejaõppega: lavastajaüliõpilased läbivad ka näitlejaõppe baaskursuse ning teevad praktilisi lavastustöid näitleja õppesuuna üliõpilastega. Samuti on suur rõhk dramaturgiaõppel: kuidas jutustada lugu, analüüsida, töödelda ja kasutada draamatekste ning ise draamatekste luua. Nelja-aastane õpe lõppeb iseseisva lavastusega professionaalses teatris ning lavastusprotsessi analüüsiva kirjaliku tööga.
Dramaturgi õppesuund
Dramaturgi õppesuuna eesmärk on anda ülevaade dramaturgitöö erinevatest aspektidest ja töövõtetest, et valmistada ette mitmekülgsete oskustega dramaturg tööks professionaalses teatris. Üliõpilased saavad selgeks dramaturgia alused ja õpivad neid rakendama nii klassikalise psühholoogilise näidendi kirjutamisel, alternatiivsete lavatekstide komponeerimisel kui ka dramatiseeringute ja adaptatsioonide loomisel. Õppeprogrammi kolmandal ja neljandal aastal vaadeldakse ka dramaturgia laiemaid rakendusvõimalusi (nt stsenaristika, protsesside dramaturgia). Õppetöö on tihedalt põimitud nii lavastaja- kui ka näitlejaõppega, seega omandavad dramaturgi õppesuuna üliõpilased tervikliku arusaama lavastuse sünnist, lavastaja vajadustest tekstile ja näitleja tööprotsessidest. Nelja-aastane õpe lõppeb vähemalt ühe täispika näidendi kirjutamisega ning selle loomisprotsessi analüüsiva kirjaliku tööga.
Lisainfo:
EMTA lavakunsti osakond
lavakunst@eamt.ee
6675 800