Õppekavad

Magistriõppes on võimalik valida kahe eriala vahel:

• • Teatrikunst ja teatripedagoogika (eesti keeles)
  • Kaasaegne etenduskunst (inglise keeles)

Teatrikunst ja teatripedagoogika 2025-2027

2025. aasta septembris algav ja 2027. aasta juunini kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Noorsooteatri koostöös läbiviidav õpe on visuaalteatri suunaga. Avalduste vastuvõtt on avatud 10. detsembrist 2024 kuni 20. veebruarini 2025 infosüsteemis sais.ee. 

PROGRAMMIST LÄHEMALT

Kaheaastane teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriprogramm keskendub visuaalteatri erinevate vormide ja võimaluste tutvustamisele ning omandamisele. Õpe on avatud loovatele inimestele, olenemata nende eelnevast erialast – olgu selleks teater, kujutav kunst, muusika, disain või mõni muu valdkond. 

Programm pakub süvitsi minekut visuaalteatri erinevatesse suundadesse. Õppe peamine fookus on lugude jutustamisel visuaalsete väljendusvahendite kaudu, kasutades selliseid vorme nagu füüsiline teater, materjali- ja objektiteater, maskiteater, nukuteater, multimeedia ning installatsioonikunst.

Õpe toimub meistriklasside ja loovpraktika kaudu, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Kuna õppimine on tegevuslik, on oluline, et tudengitel oleks valmisolek lavaliseks tööks – olgu see etüüdide mängimine, osalemine avatud tundides või partneriga laval tegutsemine. Õppetöö on üles ehitatud „käed-küljes“-põhimõttel, mis tähendab, et tudengid kogevad ja katsetavad erinevaid visuaalteatri lavastusliike praktilise tegevuse kaudu.

Siin ei ole ette määratud lahendusi – iga ülesanne on võimalus katsetada, avastada ja avardada oma kunstilist mõtlemist. Õppeprotsess toetub pidevale eksperimenteerimisele, aruteludele ja koostööle, kus osalejad loovad isikupäraseid ja uudseid lähenemisi visuaalteatrile.

Kahe aasta jooksul kogutud kogemused ja oskused annavad õppekava läbinud näitlejatele, lavastajatele ja kunstnikele vabaduse leida just neile sobivad väljendusviisid ning rakendada magistriõppes saadud teadmisi oma tulevases loomingus. Seda võib nimetada ka kahe aasta pikkuseks laboratoorseks tööks, millel on selge eesmärk ja struktuur, kuid mille lõpptulemus sõltub igast osalejast ning tema loomingulisest arengust. Õpe on eriti kasulik lavastajatele, näitlejatele ja kunstnikele, kes soovivad oma töös rakendada visuaalteatri mänguvahendeid ning omandada praktilisi oskusi näitlejate suunamiseks ja juhtimiseks visuaalteatri lavastustes

PRAKTILINE ÕPE

Visuaalteatri õpe toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja praktikud, kelle käe all saavad tudengid süvitsi uurida erinevaid visuaalteatri vorme ning nende lavastuslikke võimalusi. Õppekava aluseks on praktiline töö, kus visuaalne dramaturgia, objektiteater, nukuteater ja füüsiline teater põimuvad tervikuks, pakkudes osalejatele võimalust arendada oma kunstilist väljendusoskust ning laiendada lavalise keele piire.

Esimesel semestril toimuvad iganädalased erialatunnid, mida viivad läbi Mirko Rajas ja Taavi Tõnisson. Mirko Rajas on Eesti Noorsooteatri kunstiline juht, lavastaja ja näitleja, kelle looming keskendub visuaalse ja psühholoogilise teatri ühendamisele. Tema õpetamismeetodid keskenduvad visuaalteatri lavastusliikide algtõdede tutvustamisele, kujutlusvõimele, tähelepanule ja grupitunde arendamisele, võimaldades tudengitel avastada visuaalteatri mitmekesisust ja rakendada seda oma erialases töös. Taavi Tõnisson on kogenud näitleja ja lavastaja, tema lavastajalähenemine  ühendab psühholoogilise, visuaalteatri ja füüsilise teatri elemente. Õppetöös keskendub ta näitleja keha ja lavalise liikumise uurimisele, nukuanimeerimisele ning visuaalteatri baastehnikatele.

Regulaarselt toimuvad erialatunnid loovad tugeva baasi, mis valmistab tudengeid ette intensiivsemaks õppeperioodiks teisel semestril, kui fookus liigub rahvusvahelistele meistriklassidele. Seal süvenetakse erinevatesse visuaalteatri tehnikatesse tunnustatud praktikute ja pedagoogide juhendamisel üle maailma.

Teiste õppejõudude seas näiteks:

Anna Ivanova Brashinskaya (FIN) 

Anna Ivanova Brashinskaya on kogenud visuaalteatri ekspert, kellel on üle 30 aasta kogemust nii professionaalses teatris kui ka teatrikoolituses. Ta on olnud Peterburi Teatrikunsti Akadeemia nukuteatri osakonna professor ning töötanud pikka aega Soomes, kus aitas välja arendada unikaalse visuaalteatri õpetamise metoodika Põhja – ja Baltimaades.

Tema meistriklassid pakuvad sügavat sissevaadet visuaalteatrisse, ühendades praktilised harjutused ja teoreetilise analüüsi. Osalejad saavad tutvuda visuaalteatri fundamentaalsete põhimõtetega, kaasaegsete nukuteatri ja objekti- ning materjaliteatri tehnikatega. Olulise osa tema õpetusest moodustab suur videokogu, mille kaudu analüüsitakse erinevaid visuaalteatri suundi, lavastusi ja kunstnike lähenemisi üle maailma.

Anna loengud ja töötoad käsitlevad muuhulgas teemasid nagu visuaalteatri algupärad rituaalis ja mängus, elusa ja elutu kooseksisteerimine laval, näitleja kui animeerija, lavakujunduse roll kaasaegses visuaalteatris ning visuaalteatri eripärad noorele ja täiskasvanud vaatajale.

Tema meistriklass on ideaalne sissejuhatus visuaalteatrisse, andes tugeva baasi nii algajatele kui ka juba kogemustega loovisikutele, kes soovivad süvitsi uurida visuaalteatri väljendusvahendeid ja võimalusi.

Duda Paiva (BR/NL) 

Duda Paiva on Brasiilia päritolu Hollandis tegutsev lavastaja, näitleja, koreograaf ja etenduskunstnik, kelle looming ühendab visuaalteatri, tantsu, psühholoogilise teatri ja nukuteatri täiskasvanutele. Tema lavastused avardavad visuaalteatri piire, pakkudes publikule sügavalt mõjuvaid visuaalseid ja emotsionaalseid kogemusi.

Paiva käekiri on äratuntav unikaalsete vahtkummist (foam) nukkude kasutamise poolest. Need plastilised ja elutruud tegelaskujud võimaldavad sujuvaid, dünaamilisi liikumisi, luues erilise kooskõla füüsilise teatri ja nukuteatri vahel. Tema uuenduslik lähenemine on toonud visuaalteatrisse uusi perspektiive, mis ületavad traditsioonilisi žanripiire.

Lisaks oma lavastajatööle on Paiva ka hinnatud pedagoog, kelle meistriklassid pakuvad nii teoreetilist sügavust kui ka praktilisi oskusi. Ta oskab inspireerivalt ja selgelt edasi anda oma visiooni visuaalteatrist, aidates igal osalejal leida oma ainulaadse tee loovuse ja eneseväljenduse juurde.

Soile Mäkelä (FIN) 

Soile Mäkelä on Soome lavastaja, õppejõud ja näitleja, kes on õppinud Pariisis Jacques Lecoqi koolis ning jätkanud Lecoqi meetodi süvendatud õpinguid Itaalias, Padovas. Tema kaudu on võimalik tutvuda Lecoqi õpetusmeetodi ja erinevate tehnikatega, mis keskenduvad füüsilisele teatrile, improvisatsioonile, liikumisele ja maskitööle.

Lecoqi meetod ei piirdu pelgalt näitlejatööga, vaid hõlmab ka lavastamist, dramaturgiat ja lavakujundust. Oluline osa selle koolkonna filosoofiast on laboratoorne töö, kus eksperimentaalne lavakujundus ja visuaalteater avardavad kunstnike väljendusvõimalusi, ühendades arhitektuuri, liikumise ja etenduskunstid.

Soile Mäkelä on ka Helsinkis tegutseva füüsilise teatri trupi Teatteri Metamorfoosi asutaja ja trupiliige. See rahvusvaheliselt tunnustatud teater on spetsialiseerunud maskiteatrile, objektiteatrile ja klounaadile, ühendades oma lavastustes visuaalse ja füüsilise teatri väljendusvahendid.

Tema meistriklassid põimivad praktilise ja teoreetilise õppe ning keskenduvad erinevatele füüsilise ja visuaalteatri tehnikatele:

     •           Lecoq’ meetodi põhitõed – liikumine, pinged, artikulatsioon, fookus, neutraalne mask, mimodünaamika.

     •           Täismask ja karaktermask – füüsilise rolli loomine, emotsioonide ja kavatsuste väljendamine ilma sõnadeta.

     •           Commedia dell’arte – traditsioonilised maskitüübid, nende liikumine ja lavaline kasutamine.

     •           Klounaad – „Püha kloun“, kus tragöödia ja komöödia põimuvad, keskendudes keha väljendusrikkusele ja mängulisusele.

     •           Bouffon ehk kehamaskid – keha muutmine ja karakteriloome läbi erinevate materjalide ning sotsiaalse satiiri ja huumori kasutamine.

Mäkelä meistriklassid pakuvad ainulaadset võimalust süveneda füüsilise teatri sügavustesse, avardada lavalist kohalolu ning avastada uusi viise, kuidas keha, ruumi ja maski kaudu jutustada lugu.

Ishmael Falke (FIN/IL) 

Ishmael Falke on Iisraeli päritolu lavastaja, näitleja ja pedagoog, kes tegutseb Soomes. Tema kunstiline lähenemine on eksperimentaalne ja mänguline – teda huvitavad lood, mida jutustavad materjalid ja ruumid, keha ümbermõtestamine, tuttavate narratiivide dekonstrueerimine ja taasloomine. Tema lavastused on jõudnud nii rahvusteatritesse kui ka ebatavalistesse paikadesse, näiteks prügikastidesse ja tänavatele.

Falke meistriklass keskendub lavastajamõtlemise arendamisele visuaalteatris, pakkudes osalejatele praktilisi ja teoreetilisi tööriistu visuaalse narratiivi loomiseks. Olulised teemad on:

     •           Visuaalne narratiiv laval – kujundite lugemine ja loomine, visuaalsete märkide ühendamine teksti ja kehaga.

     •           Sümbolid ja objektid dramaturgias – kuidas muuta sümbolid tegelasteks ja jutustada lugusid läbi füüsilise mateeria.

     •           Objektide ja materjalide kasutamine laval – elutu kui elav, objektid kui vastasmängijad ja dramaturgilised kaasloojad.

Tema meistriklassid on mängulised ja inspireerivad. Näiteks analüüsivad osalejad heli eemaldatud jalgpallimängu läbi visuaalteatri vaatenurga, luues sellest uue lavalise narratiivi. Või kogutakse kokku linnaruumis „elutu elav“ – varjud, situatsioonid, objektid – ja tuuakse need lavale, andes neile dramaturgilise elu.

Falke meetodid ärgitavad mõtlema uuel viisil ja looma teatrikeelt, kus ruum, objektid ja keha räägivad oma lugu.

Guillaume Pigé (FRA / UK)

Guillaume Pigé on mitmekülgne kunstnik, kelle taust on näitlemine, lavastamine, pantomiim ja mustkunst. 2009. aastal asutas ta Theatre Re ja on siiani selle kunstiline juht. Guillaume Pigé on õppinud Prantsusmaal Villeurbanne’i konservatooriumis ja International School of Corporeal Mime’is Londonis, kus tema õpetajateks olid Corinne Soum, Steven Wasson, Thomas Leabhart ja Daniel Stein. Pigél on magistrikraad teksti- ja etendusuuringute alal (Londoni King’s College ja Royal Academy of Dramatic Art).

Pigé on kõigi Theatre Re lavastuste looja ja etendaja, lisaks on ta liikumisjuhina töötanud paljude teiste lavastajate ja truppidega. Ta on tunde andnud Royal Academy of Dramatic Art’is Londonis ning viib regulaarselt läbi töötubasid nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Prantsusmaal.

Kokku on teisel semestril toimumas 7-10 erinevat meistriklassi, milles seas kohtumised ka Eesti tegijatega, kes uurivad installatsiooni-, kujutava kunsti ja skulptuuri rolli teatraalses kontekstis. Samuti käsitletakse multimeedia, digi- ja videokunsti võimalusi visuaalteatris.

Teisel õppeaastal, ehk 3. ja 4. semestril, jätkuvad erialatunnid ja loengud, samal ajal kui tudengid keskenduvad oma lõputöö ettevalmistamisele ja kirjutamisele. Lõputöö koosneb kahest osast: praktilisest loometööst ning seda analüüsivast Loomingulis-uurimuslik magistriprojektis, mis süveneb praktilise töö protsessi, meetoditesse ja tulemustesse, aidates tudengil oma kogemust mõtestada ja uurida visuaalteatri võimalusi sügavamalt.

TEOORIA JA PEDAGOOGIKA 

Visuaalteatri magistriprogramm pakub laiaulatuslikku ja mitmekesist õppekava, mis ühendab teoreetilisi ja praktilisi aineid, pakkudes süvitsi minevat arusaama nii visuaalteatri kui ka lavakunstide laiemast kontekstist. Programmi eesmärk on arendada mitte ainult oskusi, vaid ka loovat mõtlemist, koostöövõimekust ja suutlikkust mõtestada ja luua uusi teatrisuundi, mis toetuvad mitmekesistele kunstilistele ja pedagoogilistele lähenemistele.

Õpingud sisaldavad erialakirjanduse seminare, kus tutvustatakse valdkonna ajaloolist kujunemist, erinevaid teatriga tegelenud praktikuid ja nende loomemeetodeid ning teoreetilisi suundi. Loengud visuaalteatri ajaloost, tänapäeva etenduskunstidest, draamateooriast, kompositsioonist ja kaasaegsest kunstist avardavad magistrantide silmaringi, pakkudes materjali edasiseks loovaks tööks. 

Teatripedagoogika moodul annab tugeva aluse ja oskused, et lõpetaja saaks tulevikus ise olla õpetaja. Psühholoogia, õppimise ja arengu ning lavakunsti pedagoogika ained  toetavad arusaama tekkimist õppimist/õpikogemust mõjutavatest olulistest teguritest ja teadmiste kujunemist tunnetusprotsesside olemusest ja arengust ning nende rollist loovprotsessis ja meeskonnatöös. Pedagoogiline praktika annab õppijale võimaluse rakendada saadud teadmisi õpetamispraktikas.

PRAKTILINE INFO

Õppetöö toimub september 2025 – juuni 2027
1. semestril  2 korda nädalas (pühapäeviti ja esmaspäeviti  9.00–19.00)
2. semestril 6 päeva nädalas (esmaspäevast laupäevani 9.00–19.00)
3. semestril 1 kord nädalas (esmaspäeviti 9.00–19.00)

4. semestril lõputöö ettevalmistus. Lõputöö seminarid ja loengud lepitakse kokku jooksvalt.
Magistritöö on lavastaja-, näitleja- või kunstnikutöö lavastuses, mis etendub rahvusvahelisel visuaalteatri festivalil Tallinn Treff mais 2027, ja seda tööd analüüsiv loov-uurimuslik essee.

ÕPPEKAVA

Praktilised meistriklassid:

• Erialakirjanduse seminar
• Visuaalteatri algteadmised praktikas
• Visuaalteatri meistrikursus I (objekti-, nuku- ja materjaliteater)
• Visuaalteatri meistrikursus II (füüsiline teater)
• Visuaalteatri meistrikursus III (tehnoloogia- ja multimeediateater)

Teatripedagoogika ained:

• Psühholoogia
• Õppimine ja areng
• Pedagoogilise erialakirjanduse seminar
• Lavakunsti pedagoogika
• Pedagoogiline praktika
• Loengud visuaalteatri ajaloost ja tänapäeva etenduskunstidest, draamateooriast,   kompositsioonist ja kaasaegsest kunstist.

AVALDUSED

Avalduste esitamine  sisseastumise infosüsteemi sais.ee keskkonnas 10.12. 2024–20. 02.2025.

• Avaldusele lisada:

1. CV
2. loominguline portfoolio (seniste loominguliste tööde kirjeldused või tutvustusmaterjalid. Võib lisada fotosid, videofaile, veebilinke.)
3. motivatsioonikiri teemal “Millist teatrit ma tahan lavastaja/näitlejana/kunstnikuna teha ja kuidas EMTA visuaalteatri magistriprogramm mind selles aidata võiks?” (3500–7000 tähemärki)

INFOTUND

Magistriprogrammi tutvustav infotund toimus 30. jaanuaril. Seda saab järele vaadata siit.

Vastuvõtuperiood 01.03–09.04. 2025.

I voorus hinnatakse kandidaate  motivatsioonikirja ja portfoolio põhjal

II voor toimub kollokviumi vormis 9. ja 10. märtsil.

III voor toimub 2-päevase  praktilise meistriklassina 6. ja 7. aprillil.

Kaasaegne etenduskunst

Kaasaegse etenduskunsti rahvusvaheline magistriõppekava (MA in Contemporary Physical Performance Making – CPPM) kasvas välja arusaamast, et kõige jõudsam kunstiline areng järgneb kohtumistele inspireerivate loovisikutega. Õppekaval õppides saate osa kõige põnevamatest loomingulistest praktikatest ja protsessidest, mis parasjagu etenduskunstide valdkonda ümber defineerivad.

CPPM-i üliõpilasena töötate uuenduslike, kaasakiskuvate ja rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajate, koreograafide, kunstnike ja truppidega, kes on kaasaegse etenduskunsti välja oluliselt mõjutanud ja jätkavad kaalukate tööde loomist. Teil palutakse töötada samasuguse pühendumuse ja professionaalsusega, mida need kunstnikud oma loomingulises keskkonnas tavaliselt eeldavad. Nad kõik on loonud oma kunstikeele ja -nägemuse ning ainulaadsed metoodikad. Nad on valmis oma kogemusi teiega jagama.

CPPM õppekava loodi kõige erinevamatele etenduskunstnikele, kes soovivad oma kunstipraktikat arendada või proovile panna. Ülemine vanusepiir puudub ning kogenud esinejad ja artistid on väga oodatud kandideerima. Õpingute ajal moodustavad erineva kultuurilise ja kunstilise taustaga üliõpilased trupi, kus vastastikku teadmisi, tundeid ja mõtteid jagades inspireerute ise ja inspireerite teisi.

Detailsem info kaasaegse etenduskunsti õppekava ja sisseastumise kohta kaasaegse etenduskunsti kodulehel (inglise keeles).

CPPM rõhutab, et „etenduskunsti“ mõiste on avar ja mitmetahuline, seega pakutakse võimalusi katsetada erinevates laadides: postdramaatiline teater, kohaspetsiifiline ja meelteteater, multimeediaetendus, installatsiooni- ja etenduskunst, kestvuslavastus, poliitiline teater – kui nimetada mõnda. Teid julgustatakse kompromissitult eksperimenteerima ja oma kunstilisi arusaamu ja eelarvamusi proovile panema.

Õppekava läbimise eesmärk ei ole siiski õppida jäljendama olemasolevaid viise ja metoodikaid, vaid juhtida teid lähemale sügavamale arusaamisele sellest, kes te kunstnikuna olete ja milline töölaad teile sobib. Intensiivsed, inspireerivad ja silmiavavad kohtumised aitavad selgineda teie ainulaadsel kunstilisel visioonil.

Järgmine vastuvõtt toimub 2027. aastal.

Lisainfo:

EMTA lavakunsti osakond
lavakunst@eamt.ee
6675 800