Päikese lapsed

“Päikese lapsed” on EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu ja Eesti Draamateatri koostöölavastus. Koos lavakunstikooli näitlejatudengitega astusid lavale kogenud näitlejad Aleksander Eelmaa ja Ita Ever.

 

Lavastaja Uku Uusberg
Kunstnik Laura Pählapuu
Valguskunstnik Priidu Adlas (külalisena)
Helikujundajad Uku Uusberg ja Hendrik Kaljujärv (külalisena)
Tõlkinud Hans Luik

Osades: EMTA lavakunstikooli 29. lennu tudengid Jan Erik Ehrenberg, Ekke Märten Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Kristiin Räägel, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava ning Ita Ever ja Aleksander Eelmaa Eesti Draamateatrist.

Esietendus toimus 23. novembril 2019 Eesti Draamateatri suures saalis.

Etendus on ühes vaatuses ning kestab 3 tundi ja 40 minutit.

 

Maksim Gorki kirjutas „Päikese lapsed” 36-aastaselt ajalooliselt murrangulisel 1905. aastal. Tähelepanuväärne on fakt, et see näidend on kirja pandud vangis istudes. Gorki osales 1905. aasta alguses riikliku võimu suhtes kriitilisel meeleavaldusel, milles nõuti kehtiva riigikorra vägivallatut muutumist, mille tagajärjel ta vägivaldselt arreteeriti.

Näidendi peategelasteks on vene intelligendid, kes üritavad keset ühiskondlikku lõhestumist seista aadete ja suuremate väärtuste eest äsja alanud 20. sajandil – teha teadust, viljeleda kunsti, armastada.

19. sajandi keskpaigaks oli maailma juhtiv eliit (sealjuures Venemaal) aru saanud, et hierarhia pole humanistlikult jätkusuutlik, mistõttu kaotati kõikjal suurriikides pärisorjus. 20. sajandi alguseks aga kobrutas maailmas endiselt ülekohus ning süvenes ühiskondlik lõhe. See on näidendi autori ajastu hetke seis. Tema tegelaste lähitulevik on tänaseks kogu maailma mõtlemist pöördumatult mõjutanud minevik.

Mis siis seal 19. sajandil muutmata jäi?
Kas me suudame täna seda kuidagi mõista?
Millest inimkond loobus?

Maksim Gorki näidendis ei ole ühtki selget vastust, ent ometi on see näidend muuhulgas nagu ajalooline dokument ühe vangi pandud sümfoonilise tajuga inimese küsimustest oma kaasaja kohta.

Küsimused püsivad tänaseni.

Lavastuse valmimist on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt EMTASTRA).

 

Kajastused: