KAASAEGSETE ETENDUSKUNSTIDE SOOLOFESTIVAL
LÄBU
NELJAS EPISOOD
ANA TRIF | CHARIS TAPLIN
Emaliin
ANA TRIF
Rumeenia
Autor ja esitaja: ANA TRIF
Visuaalide konsultant: ANITA KREMM
Valguskujundus: ROMMI RUTTAS ja LEON ALLIK
Produktsiooni assistent: DANIEL ORTIZ AMEZQUITA
Dramaturgiline tugi: SANDRA KÜPPER ja GIACOMO VERONESI
Muusika: DARJA GOLDBERG, MARINA KARPOVA, DAVID KOMLEV
Produtsendid: JÜRI NAEL ja ANNIKA ÜPRUS
Produktsioon: CPPM | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Esietendus 13. september 2025 Kanuti Gildi SAAL
Kui sa ei tea, kuhu sa lähed, siis kuhu sa vaatad, kui mitte sinna, kust sa tuled?
“Emaliin” on uurimus mälu füüsilisest kaalust ja mälestuste materiaalsusest, mis vormub teekonnana läbi omaenese sugupuu. Lavastus tegeleb põlvkondadevahelise pärandi ja selle ülesehitusega, rännetest kuni käsitööni, lugudest kuni kohustusteni. See on tingimustega ja tingimusteta tunnistus armastusest, katse leevendada kivide raskust, mida me kogume ja oma otsingutel kaasas kanname, lootuses leida koht, kuhu elama asuda; koht, mida nimetada koduks.
Ana Trif
Ana Trif on Rumeenia etenduskunstnik ja looja. Ta on saanud klassikalise teatrinäitleja koolituse Rumeenias ja Itaalias; praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaasaegsete etenduskunstide õppekaval. Tema uurimistöö keskendub individuaalsele mälule ja mälestustele; tema keel on sensuaalne-hapu segu isiklikust ja arhetüüpsest, süütute tunnistustena maskeeritud hoiatustest ja Balkani esteetikast.
Teine, veelgi tihedam vaikus
CHARIS TAPLIN
Suurbritannia
Autor ja esitaja: CHARIS TAPLIN
Stsenograafia konsultant ja rekvisiitor: KSENIA VERBEŠTŠUK
Objektide konsultant ja animatsioon: YIYANG SUN
Helikujunduse konsultant ja produktsiooni assistent: ANETTE PÄRN
Video: DANIEL ORTIZ AMEZQUITA ja CLARISSE DEGENEFFE
Valguskujundus: ROMMI RUTTAS ja LEON ALLIK
Tehniline tugi: LEAH GAYER ja ANA TRIF
Produktsiooni assistent: ELAR VAHTER
Dramaturgiline tugi: GIACOMO VERONESI ja SANDRA KÜPPER
Tekst: ALEJANDRA PIZARNIK
Tänud: Marlène Jöbstl, Maria Papachristodoulou, Ana Trif
Erilised tänud: Cecilia Macfarlane
Produtsendid: JÜRI NAEL ja ANNIKA ÜPRUS
Produktsioon: CPPM | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Esietendus 13. september 2025 Kanuti Gildi SAAL
“Teine, veelgi tihedam vaikus” sai alguse Alejandra Pizarniku luulest, uurides abjektsust, kväär-ihalust ja kehalist võõrandumist. Teos otsib läbilaskvat pinda keha, keele ja ruumi vahel, mis saaks armistuda, imada ja läbi imbuda; otsides keele immateriaalsuse kaudu uusi teid, et pääseda ligi keha limasele, lihalikule ja sensuaalsele mateeriatihedusele.
Teose lähtekohaks on suuresti Pizarniku luule, proosa, joonistused, kirjad ja biograafia, mis tõlgitakse lavastuses liikumiskeelde, mis põhineb butoh‘ notatsioonivormil, mida tuntakse kui butoh-fu. Lavastus peegeldab Pizarniku uurimust keeles leiduva “vaimu” või kummituslikkuse kohta; olles ka mõjutatud Natsu Nakajima kirjeldusest Butoh kohta kui “konfliktist keele ja keha vahel”, mis püüab “panna sõnadesse seda, mida ei saa sõnadesse panna … anda kuju sellele, mis on vormitu …”. Kehastades kirjutistes esitatud killustunud ja hübriidset identiteedi ja minapildi kujutamist, rändan läbi persoonade ja alter ego’de, tuues samal ajal sisse narratiivi, biograafia ja autobiograafia ning keha kui iha ja tühjuse, mälu ja luule, vastikuse ja sunduse anuma.
Charis Taplin
Charis Taplin on füüsilise etenduskunsti looja Suurbritanniast. Ta on tantsu- ja kirjandustaustaga, kuid tema praktika on viimased kolm aastat keskendunud suuresti butoh‘le. Samal ajal on ta tegelenud ka lavastamise, kirjutamise ja erinevate lavadispliinide uurimisega, tundes erilist huvi nuku- ja objektiteatri vastu. Tema töö naaseb alati etendava keha kui lävepakuni, kus lagunevad vastandused püha ja profaanse, müstilise ja argipäevase, isikliku ning kollektiivse vahel.
