In memoriam Kärt Tomingas
3. veebr. 2025
Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Näitlejate liidu liige Kärt Tomingas (5. IV 1967–31. I 2025).
Kärt Tomingas lõpetas 1985 Keila I keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Lulu „Sünnipäevapeos” (1990).
Aastatel 1990–1992 töötas ta näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes.
Eesti lavadelt teame teda Elizana „Minu veetlevast leedist” (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast” (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’na „Verevendadest” (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk” (2001) ja mängis ka Polygon teatris (Naine lavastuses „Maja”, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega” (1995 Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika” Mariat (1998 Helsingi Linnateater).
Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad” (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants” (1991, Marta), „Nullpunkt” (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock” (2018, Miina ema), „See räägib pulmast” (2020, Doris) ja telesarjades „Klass: elu pärast” (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), „Nullpunkt” (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas “Kalamaja blues” (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumifilmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisseloetud audioteoseid.
1999. aastal omistati talle Eesti Näitlejate Liidu auraha.
Kärt Tomingas oli armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980ndate aastate keskel ansambiga Park. Ta on esinenud kontsertlavastustega („Keegi”, 1988; „Räägi minuga”, 1992; „Vahemaandumine”, 2002; „Sinine kivi”, 2003, kõik Sinine Teater) ja avaldanud autorikassette ja -plaate („Ballaadid+”, „Sinine kivi”, „Korallid”, „Tähistus”, „Traadist ingel”). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Kirjutanud raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud” (2009, ka CD).
Näitlejatöö õppejõuna on Kärt Tomingas töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ja Polygon teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma Õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli suure südamega, särav ja elujulge inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt oli armastust, helgust ja valgust täis.
Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad.
Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.
Kärt Tominga ärasaatmine toimub reedel, 7. veebruaril kell 14.00 Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Teatriliit
Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum
Foto: Annika Haas