Lea Tormis. Foto: Miia Kiho / ERR
Nonaginta. Lea Tormise väärikas tähtpäev
16. dets. 2022
Laupäeval, 17. detsembril jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Lea Tormis tähelepanuväärse tähiseni oma eluteel.
1956. aastal meie esimese eriharidusega teatriteadlasena Moskvas GITISe (Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi) lõpetanud ning seal hiljem ka kunstiteaduste kandidaadikraadi omandanud Lea Tormis on ligi kaks kolmandikku oma elust pühendanud teatriloole ja lavakunstikoolile. Teadmisi nii eesti kui ka maailmateatrist on ta Toompea-koolis tudengitele jaganud alates II lennust kuni XXIX lennuni. Mõne põgusama kohtumise, samuti kirjasõna ja salvestuste kaudu on Lea Tormise teadmistepagasist osa saanud ka hilisemad õppurid – kuni tänase päevani välja.
Tema mõjuväli eesti teatrikultuuris ja kogu kultuurimaastikul on aga vaieldamatult kordades avaram. Seadkem koolmeistri ameti kõrvale aastakümneid kestnud teatriloolase ja -kriitiku ning teatriloo jäädvustaja tegemised, alates 1953. aastast ilmunud arvukad arvustused ja artiklid, uurimused ja ülesastumised – muu hulgas televisioonis ja raadios, samuti ta eestvõttel ja toel aset leidnud üritused-ettevõtmised. Lea Tormise toekamate üllitistena nimetagem monograafiaid „Eesti balletist” (1967) ja „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus” (1978), dokumendikogumikku Draamateatri 1962. aasta lavastusest „Inimene ja jumal” (1988) ning „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimikku „Teatrimälu” (2006). Tema juhitud uurimisrühma töö tulemusena on ilmunud kollektiivse monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985” I köide ja õige pea kaante vahele jõudmas ka teine.
Lea Tormise sõnul kultuur ja teater ongi mälu – nii ühe inimese kui ka ühe rahva mälu. Ja mõnikord võivat teater tähendada igavikuhetki argipäevas. Ta ütleb end olevat järjepidevuse usku. Ta märkab ja väärtustab laval sündmusi ja hetki, mis elada aitavad. Temas on läbi aegade olnud imeteldavalt isikupärast sõna- ja stiilitundlikkust, haritlase avarat pilku ja vastutustunnet. Leebust ja hillitsetust, ent vajadusel ka vankumatust või isegi väike annus trotsi. Teatritegijad on Lea Tormist nimetanud usaldusväärse tagasiside andjaks, kelle sõna on täpne, selge ja toetav.
Kolleegid ütlevad ta kohta: teatriprotsessis osaline, kel on oskust laval toimuvat vaadata ja tõepoolest näha – taibates ja sõnastades tegijate taotlusi.